22.05.2012

Kodutud loomad kui probleem meie ühiskonnas, võimalikud põhjused ja lahendused

Tänapäeva inimestel on alati kiire. Enamasti ei märkagi me tänavanurgas kükitavat hüljatud looma või poes olevat rahakogumiskasti. Inimesed on muutunud hooletumaks ja ükskõiksemaks. Tänavatel hulgub aga sadu abivajavaid loomi ja varjupaigad on täis kodu ootavaid lemmikuid. Tänu majandussurutisele on aga riigi rahakott veelgi õhemaks muutunud ja seetõttu sõltub loomade aitamine eelkõige inimeste enda panusest ja heatahtlikkusest. Seetõttu tahtis autor välja uurida, kui palju inimesed tegelikult tegelevad kodutute loomadega, mida ollakse valmis nende heaks tegema, mis võiksid olla peamised põhjused loomade hülgamiseks ning mida hulkuvate loomade arvukuse vähendamiseks ette saaks võtta. Antud teema valiti, kuna kodutud loomad on üheks suureks probleemiks […]
22.05.2012

Tarbijakäitumine Ülemiste RIMI hüpermarketi juustuosakonna näitel

Tarbijakäitumise uurimine sai alguse 1857. aastal ning viimase 50 aasta jooksul on toimunud progress tarbijate parema mõistmise suunas. Tarbijakäitumise uurimisega tegelevad ettevõtted ise või tellivad teenust turu-uuringutega tegelevatelt ettevõtetelt, kes peamiselt küsitlevad tarbijaid meili või telefoni teel või jälgivad tarbijaid kaupluses. Uurimistöö teema valikul lähtus töö autor isiklikest huvidest, teema aktuaalsusest ning uurimistöö koostamisel kogutava informatsiooni praktilisusest ning seadis töö eesmärgiks teada saada erinevate tarbijagruppide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimisküsimusteks seati, kas kõrgharidusega naised ja mehed on nõudlikumad pigem juustu omaduste kui hinna suhtes ning kas lastega vanemad ostavad degusteeritavat juustu vahetult pärast proovimist. Veel sooviti teada, kas lastega vanemad ostavad pigem […]
22.05.2012

Muutused eri vanuses õpilaste töömälus koolipäeva jooksul

Nii õpetajate kui õpilaste seas arutletakse sageli, kas teatud kellaaegadel on üldse võimalik tunnis piisavalt kaasa töötada ning vajalikku materjali omandada. Käesoleva tööga loodab autor sellesse diskussiooni lisada mõne konstruktiivse argumendi. Valdav osa seni läbi viidud uurimistöödest, mis püüavad leida seost õppimisvõime ja kellaaja vahel, toetuvad oma järeldustes komplekssetele testidele, mille sooritamine nõuab paljude erinevate ajupiirkondade koostööd. Kuna selline meetod on andnud küllalt vastuolulisi tulemusi, leiab autor, et probleemi analüüsimist tuleks alustada komponentide kaupa. Käesolev uurimistöö võtab luubi alla informatsiooni liikumise seisukohalt esimese olulise komponendi ajus – töömälu. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
22.05.2012

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

Mul on kaelas üks silmale nähtamatu, kuid südamele lähedane orden. Ma ei näe, kas ta on kivist või hõbedast, selle kullatud sära ei pimesta mu silmi, oma peopesal hoides ei oska ma seda kaaluda grammides ega loodides. Kunagi rääkis mulle vanaisa, et tema lapsepõlve ajal, kui ta sai oma esimese Eesti kodaniku ordeni, oli see imeõrnast klaasist. Küll nad olid käinud kikivarvul ja selg selja vastu hinge kinni hoidnud. Ei miskit. Pillad korra maha ja katki ta ongi. Mitukümmend aastat hiljem võitlesid nad uue keti kaela. Iga aastaga on see aina vastupidavamaks muutunud, kuid mitte raskemaks, vaid meie vabale hingele […]
29.01.2012

Akadeemiake I/2012

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad? Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus […]
29.01.2012

Temperamendi mõju kooliedule

Käesolevas uurimistöös käsitleb autor teemat “Temperamendi mõju kooliedule”. Uurimistöö tulemused pakuvad autori arvates kindlasti huvi kõikidele õpetajatele, kuna aitavad ennast ja õpilasi paremini mõista. Õpilasena huvitub autor kooliedu mõjutavatest teguritest ning õpilaste ja õpetajate vaheliste suhtluskonfliktide põhjustest. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad õpilase temperamendijooned tema edukust koolis. Eesmärgi teostamiseks tutvub autor vastava teoreetilise kirjandusega, viib läbi Haljala Gümnaasiumi 8.–11. klassi õpilaste ja kolme õpetaja hulgas temperamenditesti ning analüüsib saadud tulemusi, lisaks intervjueerib kolme õpetajat täiendava informatsiooni saamiseks. Autor lähtub isikuandmete kaitse seadusest (RT 1 2007: 24, 127) ning kasutab saadud tulemusi ainult üldistatud kujul. Artikli täisversiooni leiad PDF […]
29.01.2012

Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas

Käesolev uurimistöö keskendub ühele võõrliigile Eesti põhjaloomastikus, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta’le ning tema populatsioonile Pärnu lahe piirkonnas. Kuna selle liigi elutegevus soodustab keskkonna toitelisuse kasvu ning teiste põhjaloomastiku liikide kvantitatiivset koosseisu, on oluline leida seoseid hulkharjasussi kvantitatiivse koosseisu ja seda mõjutavate tegurite vahel. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on juba sajandeid olnud paratamatuks protsessiks. Juhuslik invasioon toimub veekeskkonnas peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee kaudu. Kord juba kanda kinnitanud invasiivset võõrliiki on pea võimatu elukooslusest eemaldada ning uus liik võib avaldada tugevat mõju nii ökosüsteemile kui ka majandusele: kergelt kohanevad uued liigid tõrjuvad välja põlisasukad ning löövad tasakaalust välja endise aineringete […]
28.01.2012

Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd

Mäng on tegevuse põhiliik eelkoolieas, avaldades mitmekesist mõju lapse psüühilisele arengule. Mängus saavad lapsed uusi oskusi, vilumusi ja teadmisi. Mängus omandatakse suhtlemise reeglid. Ilma mänguta ei ole võimalik saavutada lapse täisväärtuslikku moraalset arengut, ilma mänguta ei ole isiksuslikku kasvu. Mängus arenevad kõik vajalikud algoskused: täieneb sõnavara, arenevad sotsiaalsed suhted, fantaasia, eneseväljendamisoskus, füüsilised võimed, väärtushinnangud. Mäng võimaldab lastel uuesti läbi mängida oma üleelamisi, nähtut ja kuuldut, et see endale selgeks teha. Mängides loob laps endale arusaadava mängumaailma, kus kehtivad tema enda loodud reeglid. Mäng on alati vabatahtlik tegevus, mis annab lapsele väga erilise tunde ja mis on alati positiivne isegi siis, […]