- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
25.01.2018
Valisin oma uurimistöö teemaks lendoravad, sest praegusel ajal on neist ajakirjanduses palju räägitud. Samuti oli eesmärk uurida omaealiste teadmisi lendoravast ja nende olukorrast Eestis ja seda, kust õpilased infot on saanud. Lendorav on Eestis hetkel üks ohustatumaid imetajaliike ja loodetavasti aitab minu töö inimeste teadlikkust nende kohta tõsta. Töö koosneb kahest osast: 1) kirjanduse ülevaatest, mille jaoks otsisin infot internetist ja teaduskirjandusest ning intervjuudest terioloog Uudo Timmi ja veel nelja inimesega, kes on osalenud lendoravaga seotud välitöödel: Jaanus Remm, Liisa Rennel, Kertu Jaik ja Maarja Poska. 2) küsitlusest 8. klasside õpilastele. Küsimused saatsin erinevates Eesti piirkondades asuvate koolide bioloogiaõpetajatele või […]
25.01.2018
Ühes intervjuus nentis Andrus Kivirähk vastuseks küsimusele, miks ta kirjutab väikestest inimestest, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei osanud öelda tema kirjandusteadlaste poolt kiidetud inimeste vaatlemisoskuse päritolu ning rõhutas oma fantaasia vajalikkust. Käesoleva uurimistöö autori arvates on selleks mördiks huumor. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelaste kõnet ning seostada seda Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga. Uurimistöös kasutakse uurimismeetodina keelelist analüüsi. Analüüsitakse „Rehepapi” tegelaskõnet iga tegelase kaupa. Uurides erinevaid dialooge ja monolooge, analüüsitakse iga tegelase kõnestiili, tuues välja neile omaseid sõnu ja väljendeid. Muu hulgas jälgitakse, kas teose vältel toimub […]
25.01.2018
Käesolev uurimistöö käsitleb nutiseadmeid ja nende kasutamist Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte seas. Autor valis selle teema, kuna nutiseadmed on väga populaarsed, eriti noorte seas. Nutiseade on suhteliselt uus leiutis, mille kasutamiseks leitakse järjest uusi võimalusi. Autorit huvitab, kui levinud on nutiseadmete kasutamine koolikaaslaste seas ja milliseid nutiseadmeid üldse kasutatakse. Samal ajal vaieldakse ka selle üle, kui kahjulikud või kasulikud nutiseadmed on. Sellepärast soovib autor anda oma töös ülevaate erinevatest teoreetilistest seisukohtadest seoses nutiseadmete kasutamisega ja uurida, mida arvavad sellest noored ise. Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas, kui palju ja milliseid nutiseadmeid Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noored kasutavad. Samuti […]
10.10.2017
Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast. Lisaks eristatakse veel hetero- ja biseksuaalsust. Homoseksuaalsust tõlgendatakse kui füüsilist ja vaimset külgetõmmet samast soost isiku vastu. Käesoleva uurimistöö eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste teadlikkusele homoseksuaalsusest ning analüüsida nende suhtumist ja kokkupuuteid käsitletava teemaga. Töö teoreetiline taustainfo tugineb raamatutele ning internetiallikatele, mis käsitlevad homoseksuaalsust, näiteks Igor Kon „Kuuvalgus koidikul – omasooarmastuse palged ja maskid“, Brigitta Davidjants jt „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas. Töö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk võtab kokku inimese identiteedi kujunemise protsessi ning seda […]
10.10.2017
Tunnetusprotsessidest on tähelepanu ja mälu õpilaste jaoks ühed tähtsamad. Nende abil omandatakse uut infot, mis jääb ka pikemaks ajaks meelde. Kõikidel õpilastel ei ole tähelepanuvõime sama hea ning ka meelde ei jää ühesugused asjad. Tähelepanu ja mälu toimimine õppetöös on alati oluline. Käesoleva uurimistöö eesmärk on tuua esile tähelepanu ja mälu seosed ning neid mõjutavad tegurid. Teine eesmärk on võrrelda valimis olevate õpilaste tähelepanuvõimet ja mälu efektiivsust. Uurimistöö teema valis autor enda huvidest lähtuvalt. Samuti lähtuvalt soovist õppida koostama ja läbi viima psühholoogilist katset. Töö tulemuste analüüsimiseks kasutati Microsoft Office Excel’it ja töö kirjutamiseks Microsoft Office Word’i. Uurimistöö tugineb raamatutele […]
10.10.2017
Äike kujutab endast elektrilist atmosfäärinähtust, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel, sisaldades erinevaid komponente, nagu rünksajupilved, välgud-müristamine, sajualad, laengud ja õhuvoolude süsteemid. Rünksajupilvede puhul on tegemist püstsuunas kõige tugevamalt arenenud pilveliigiga. Nende arengu käigus vabaneb tohutu energiahulk, mis võib põhjustada võimsaid loodusnähtusi, nagu näiteks paduvihmasid, tornaadosid, rahet, pagisid jms (1). Äike on ohuks nii loodusele kui ka inimestele. Ühed hilise ajaloo rängimad äikesed Eestis olid 15. –19.07.2001. Neil ajaloolistel päevadel ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23…26 °C-ni, kuid maksimaalne õhutemperatuur tõusis 28…34 °C-ni. Satelliitandmed (õhumasside analüüs) kinnitasid, et Eesti kohal oli troopiline õhumass. Kuumas ja niiskes õhumassis arenesid […]
10.10.2017
Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1–5 µg/m3. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m3 (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt […]