- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
18.02.2017
Emakakaelavähk on kõikide vähkide hulgas leviku poolest seitsmendal kohal ning naistel rinna-, jämesoole- ja kopsuvähi järel neljandal kohal olev vähitüüp. Emakakaelavähi põhjustajaks on peamiselt sugulisel teel leviva inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid (enamasti HPV16 ja HPV18). Nende viirusetüüpide vastu on olemas vaktsiinid, kuid nende vastane vaktsineerimine ei kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse, mistõttu see on tasuline. Käesoleva uurimistöö ajendiks oli huvi emakakaelavähi ja HPV-vastase vaktsineerimise vastu, samuti selle vastu, kui palju inimesed minu kodukohas on valmis vaktsineerima. Uurimistöö raames viisin läbi kiirküsitluse 434 Eesti inimese seas (peamiselt Viljandimaalt Tarvastu vallast), kelle vanus jäi 12–68 eluaasta vahele. Küsisin nende valmidust vaktsineerida HPV […]
18.02.2017
21. sajandi kiires elutempos ei leidu lastevanematel tihti aega süveneda oma eelkooliealiste laste joonistustesse. Joonistused on lapse kõige tähtsamaks suhtlusvahendiks ning nende uurimine koos lapsega annab aimu tema mõttemaailmast ja arengust. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse laste joonistusoskuste arengut. Uurimistöö eesmärk on vaadelda, milline on laste joonistustes peituv info, kas joonistamine ning laste areng on omavahel seotud ning kuidas muutuvad joonistused vanusega. Töö käigus viidi Tartu lasteaias Midrimaa kahes vanuserühmas läbi eksperiment, selgitamaks välja, millised erinevused ilmnevad laste joonistustes ning kuidas nad ise oma joonistusi selgitavad. Katse käigus paluti lastel joonistada inimest vabalt valitud värvidega. Lastele oli kasutamiseks värvipliiatsid ning paber suuruses […]
18.02.2017
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpilased mitmeid aastaid tegelenud pranglimisega. Kümme aastat tagasi puutusin minagi õpetaja Külli Kalvisti suunamisel esimest korda kokku interneti teel peastarvutamise võimalusega miksike.ee õpikeskkonnas. Hetkel selle alaga Põltsamaa Ühisgümnaasiumis nii usinasti enam ei tegeleta. Pranglimise all mõistetakse interneti teel peastarvutamisülesannete lahendamist. Valisin uurimistöö teemaks pranglimise, sest olen ise tegelenud peastarvutamisega juba alates algklassidest, jõudnud pranglimise finaalidesse ja osalenud edukalt maailmameistrivõistlustel. Mind huvitab, kuidas saavad pranglijad hakkama koolimatemaatikaga ning kui palju peavad peastarvutajad harjutama, et saavutada väga häid tulemusi. Peastarvutamisvõistluse ehk pranglimise idee ja rakenduse autor on Prangli Põhikooli endine direktor Kalev Põldsaar. Mõiste pranglimine on pärit Prangli saarelt, […]
18.02.2017
Paljud õpilased plaanivad pärast kooli lõpetamist asuda vanematest eraldi elama. Rahalises mõttes on see üsna raske, kuna vanematest iseseisvalt elamiseks on vaja teenida raha ja mis kõige olulisem – osata sellega õigesti ümber käia. See aga ei ole üldse lihtne, sest koolides seda eriti ei õpetata ja mitte igas peres ei räägi vanemad lastele raha tulemuslikust haldamisest. Rohkem kui pool 18–19-aastastest Eesti noortest (64%) ei osale oma pere rahaasjade kontrollimises (Saar Poll OÜ, 2015). Hakates elama vanemate poolt piiranguteta, on oht langeda erinevate ahvatluste ohvriks, näiteks soetada uued, aga mitte alati vajalikud riided, ehted, elektroonilised seadmed ja käia reisimas. Taolisi […]
18.02.2017
Käesoleva uurimistöö teemaks on Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlase „Naine“ kriitline analüüs. Antud teema on tähtis, kuna tänapäeval on naiste kujutamine kirjanduses väga aktuaalne teema. Lisaks ei ole kumbki raamat selline, mida koolis noortele soovitataks keelekasutuse ning otsekohesuse tõttu. Töö eesmärgiks on analüüsida neid kahte raamatut ning tuua välja nendes naiste kirjeldamiseks kasutatavaid väljendeid ning naistegelaste omadusi. Uurimisküsimused on järgmised: * Kuidas kujutavad autorid oma teostes naistegelasi? * Millised sarnasused ja erinevused esinevad kahe raamatu vahel? Töö ülesehituse esimeseks pooleks on uurimistöö teoreetiline osa, mis koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse lühidalt Olavi Ruitlast: kes ta on, milliseid raamatuid ta […]
03.12.2016
Mõistel kultuur on palju erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist. Kultuur ühendab inimesi, kannab väärtusi, kogemusi, kultuurita poleks ka rahvust. Kultuuri on võimalik edendada mitut moodi, üks nendest on kultuuriväljaannete publitseerimine, teine kultuuris toimuvaga kursisolek ehk kultuuriajakirjanduse lugemine, sest keelekasutusega peegeldame, mõtestame ja ka uuendame sotsiaalset tegelikkust. Kultuuriajakirjandus annab edasi olulisemad uudised kultuuri valdkonnas toimuva kohta ning hoiab kursis maailma trendidega. Uurimistöö teema valik lähtus autori isiklikust huvist kultuuriajakirjanduse vastu ning teema aktuaalsusest: nimelt käivitus oktoobris 2014 Tartu ülikooli meediauurijate mahukas uuring, mis võtab vaatluse alla Eesti kultuuriajakirjanduse kasutajaskonna ning sisu. See näitab, et teema on ajakohane ning eestlased on huvitatud kultuuriajakirjanduse […]
03.12.2016
Linnastumise hoogustumine toob iga päevaga linnadesse uusi elanikke. Märkamatult kaasneb sellega vajadus ehitada uusi elumaju, kontorihooneid jne. Tihti ei pane aga inimesed tähele, et samal ajal kui linnaruumi kerkivad uued kaasaegsed ehitised, jäävad paljud vanemad hooned hoopiski unarusse. Ma valisin selle teema, kuna mahajäetud hooned on minus alati põnevust tekitanud. Nende olemasolu linnas on vältimatu ning nende arvukus märkimisväärne, kuid inimesed ei kipu neile tähelepanu pöörama. See tekitaski minus küsimuse, kui palju on tegelikult Tartus mahajäetud hooneid. Samuti olen teemaga palju kokku puutunud, organiseerides võistkondlikke seiklusmänge, mille läbiviimise kohaks on tihti mahajäetud hooned. Töö põhiliseks eesmärgiks on välja selgitada, kui […]