20.05.2018

Akadeemiake II/2018 (34)

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil. Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel. Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa […]
20.05.2018

DIGITEHNOLOOGIA KASUTAMISE MÕJU ÕPPIJALE

Viimaste aastate jooksul on tõusvaks trendiks olnud tehnoloogia ja digivahendite kasutamine õppetöö eesmärgil nii koolis kui ka väljaspool kooli. Õpilasi, ka täiskasvanud õppijaid, puudutab  antud teema väga ning seetõttu olen oma uurimistöö teemaks valinud digitehnoloogia kasutamise mõju õppijale. Töö probleemipüstitus tuleneb tehnoloogiliste vahendite kasutuse suurenemisest nii õppetöös kui ka vabal ajal. See probleem on tekitanud ülemaailmset tähelepanu ja arutelu. Näiteks toimus 2017. aasta veebruaris Reykjavikis rahvusvaheline konverents „Children, Screen Time and Wireless Radiation“, kus arutati juhtmevaba tehnoloogia kasutamist õpetamisel, kuna suur hulk teaduslikke uuringuid on näidanud meditsiinilisi riske juhtmevabade seadmete ja võrkude tekitatava raadiosagedusliku kiirguse pikaajalise ekspositsiooni korral (Kiirgusinfo. Reykjaviki […]
20.05.2018

TARTU TAMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HOIAKUD JA ARUSAAMAD AKADEEMILISEST PETTURLUSEST

Antud uurimistöö teema valiti huvist selle teema vastu ning sellepärast, et õpilased puutuvad koolis akadeemilise petturlusega kokku iga päev. Ligi (2014) arvates on akadeemilise petturluse laialdane levik nii suur, et see on probleemiks paljudes koolides üle kogu maailma. Aina enam on näha meedias akadeemilisest petturlusest artikleid, mis tekitab koolides suuri muresid õpilaste ja nende tuleviku suhtes. Eestis pidavat 34% õpetajatest  puutuma kokku  akadeemilise petturlusega vähemalt korra nädalas, kuid arenenud riikides ainult 13% (Tammeorg, 2014). Seega on akadeemiline petturlus Eesti koolides küllaltki levinud. Uurimistöö annab ülevaate sellest, millised on Tartu Tamme Gümnaasiumi (edaspidi TTG) õpilaste hoiakud akadeemilise petturluse suhtes ning mida […]
20.05.2018

KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI 10.–12. KLASSIDE SEAS

Kujundav hindamine on otsetõlkes inglise keelest formative assessment. Õppimist toetav hindamine on õppeprotsess, kuhu on kaasatud nii õpetaja kui ka õppija partneritena. Selline õpetamisviis käsitleb enamat kui lihtsalt hinnete panemist. Kujundav hindamine tähendab terve õppimisprotsessi organiseerimist algusest lõpuni, ühiste eesmärkide püstitamist, igapäevast suhtlemist, erinevaid infokogumisviise ning tõhusat tagasisidestamist. Kujundav hindamine käib läbi eneseanalüüsi, kaasõpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside kaudu. Selline hindamine on mõtteviis, mille aluseks on koostöö ja jagatud vastused. Uurimistöö teemaks valisin kujundava hindamise, sest ma olen tundnud, et minu tehtud koolitööd saavad harva tagasisidet või see tagasiside ei ole põhjalik. Lisaks sellele huvitas mind kujundava hindamise teema juba […]
20.05.2018

KÜMNEVÕISTLUSE TEHNILISTE ALADE MAAILMAREKORDIKATSETE TEHNIKA KORREKTSUS

Maailmarekord on parim tulemus maailmas kindlal võistlusalal (EKSS, 2009). Sooritus peab olema määrustele vastav (lubatud ilmastikuolud ja vahendid, dopingukontroll läbitud negatiivse vastusega, õige kohtunike arv jne) (Lään, 2004). Maailmarekord on võimete lagi spordis ning paratamatult hakatakse kopeerima võitjate tehnikat ning treeningplaane. Keegi ei kontrolli, kas elemendid on tegelikult tehniliselt korrektsed, kas treeningutel tegeletakse õigete harjutustega või on sellel inimesel lihtsalt erakordsed füüsilised võimed. Võitjal paistab ju õigus olevalt, kui ta on jõudnud tippsaavutuseni. (Burkett, 2010) Töö autoril sai teema valikul otsustavaks mitmevõistlusega tegelemine ja sellest tulenevalt suur huvi teiste sportlaste tehnika kopeerimise ja jälgimise mõttekuse vastu. Noorsportlased jätavad sageli endale […]
20.05.2018

JÜRI TUULIKU ISIKUSTIIL TEOSES „KÜLATRAAGIK“

Kirjanik Jüri Tuulik on tuntud oma Abruka-teemalise loomingu poolest. Seda iseloomustab eelkõige sõnakoomika ning ka situatsiooni- ja karakterikoomika, mille loomiseks on autor kasutanud omanäolist keelt. Uurimistöö autor valis isikupärase stiili teema, sest tahtis tuua selle kohta häid näiteid, kusjuures on oluline, et töö on subjektiivses võtmes kirjutatud. Autor leidis, et Jüri Tuulik on isikupärane Saaremaa kirjanik, kes on kirjutanud vahva raamatu „Külatraagik“. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on uurida Jüri Tuuliku keelekasutust jutustuses „Külatraagik“ ning anda hinnang autori isikustiilile. Selleks valiti teosest silmapaistvamad keelendid, mis töötati läbi ning jaotati seejärel kategooriatesse.
20.05.2018

ÄREVUSHÄIRETELE OMASTE TUNNUSTE ESINEMINE TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI JA SAKU GÜMNAASIUMI KESKKOOLIASTME ÕPILASTE SEAS KOLME KLASSI LÕIKES NING VÕRDLUSES TEINETEISEGA

Käesoleva uurimistöö teema on ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) ja Saku Gümnaasiumi (SG) keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning võrdluses teineteisega. Kooliõpilaste ülepinge ja liigne koormatus on aktuaalne teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga. Teema on päevakajaline, sest riigis, kus kooli paremust mõõdetakse igal sügisel edetabelikohtade alusel, on stress koolides paratamatus. Enim kannatavad selle all tõenäoliselt õpilased, kelle jaoks on kool esmane prioriteet ning kelle jaoks juba harjumuseks saanud mured ja stressiolukorrad võivad ühel hetkel tervisele mõjuma hakata. Üheks pideva pinge ja mure väljenduseks ongi ärevushäired. Autori uurimistöö teemavalik tulenes isiklikust koolivahetuse kogemusest. Nimelt torkas kooli vahetades […]
20.05.2018

ERINEVATE MOBIILTELEFONIDE LEVIKVALITEEDI VÕRDLUS

6. septembril 2016. a. ilmus Delfi portaalis uudis1, et Põhjamaade teadlased uurisid erinevate uuemate mobiiltelefonide antennide kvaliteeti. Uuringust selgus, et kõige kehvema levikvaliteediga mobiiltelefon on Apple iPhone 6S, eriti kui seda hoida vasakus käes. Kuna olin hiljuti endale just sellise telefoni saanud, siis tundus selline väide üllatav ja natuke ka nördimust tekitav. Postimees lisas samale uudisele veel väikese õpetuse selle kohta, kuidas iga iPhone’i kasutaja saab ise oma telefoni levikvaliteeti lihtsalt mõõta. Nii tekkiski tahtmine ise praktiliselt järele uurida, kas väide iPhone’i kehva levikvaliteedi kohta võrreldes teiste telefonidega peab paika. Uurimistöö eesmärk oli mõõta erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti ning kontrollida väidet, […]